Domeeni registreerimine domeeninime kontrollija abil

Domeeninimi on natuke nagu kodune aadress. Selle abil leiavad inimesed su veebilehe üles.

Hostinger.com on domeeninimi, just nagu Google.com või Facebook.com. Oleks parim, kui su domeeninimi oleks registreeritud sama nime alla kui su veebileht või tootemark.

Domeeninimi aitab võimalikel külastajatel su veebilehte leida. Ilma nimeta pääseksime veebilehtedele ligi üksnes nende IP aadressi sisestamisega.

Kui lisad domeeninimele märksõnu ja tootemargi nime, on inimestel palju lihtsam veebilehti otsida ja leida seda, mida nad otsisid.

Parima domeeninime valimiseks on vaja enamat, kui leida lihtsalt saadaolev domeeninimi. Domeeni registreerimisel tasub pidada silmas paari aspekti.

Pikkus. Nimi olgu lühike, 2-3 sõnast piisab.

Lihtsus. Ära kasuta pikki ega keerulise kirjapildiga sõnu.

Märksõnad. Lisa oma niši märksõna. Näiteks kui müüd kohviube Tartus, proovi domeeni tartukohvioad.com.

Väldi numbreid. Numbreid on raske meeles pidada ja need muudavad kõik asjad keerulisemaks.

Tootemargi nimi. Registreeri oma tootemargi nimega domeen, et oleksid maksimaalselt äratuntav.

Ei, kord juba registreeritud domeene ei saa muuta. Võid aga osta uue domeeninime ja oma veebilehe sellele suunata.

Domeeni minimaalne registreerimise periood on 1 aasta. Hostingeriga saad aga ka registreerida üladomeeni nagu .com, .net ja .org kolmeks aastaks, kui oled kindel, et oled leidnud oma unistuste domeeni.

Kui tahad jääda oma domeeni omanikuks ja veenduda, et see on alati sulle registreeritud, võid seadistada automaatse uuendamise. Olenevalt domeeni registreerimise perioodist toimub see kas iga aasta või kolme aasta järel.

Ei. URLi ees olev www ei ole osa domeeninimest. See on aladomeen.

Kui soovid lisada oma registreeritud domeeninime ette www, näeks lõplik veebilehe aadress välja umbes selline: www.wwwnäidis.com. Seetõttu peaksid sisestama üksnes need sõnad, mida soovid domeenis näha.

Domeeni kontrollija kasutamiseks sisesta lihtsalt lehe ülaossa otsinguribale domeeninimi et näha, kas see on saadaval.

Siis saad järgida domeeni soetamise samme, registreerida selle oma nimele ning osta isegi juurde veebimajutuspaketi.

Hostingeris domeeninime registreerimiseks ei ole mingeid konkreetseid nõudeid. Vajame ainult sinu peamisi kontaktandmeid ja kehtivat maksemeetodit.

Sa ei pea isegi olema meie registreeritud klient, kui soovid kasutada domeeni registreerimiseks Hostingeri domeeni kontrollijat. Võid suunata meie all registreeritud domeeni ka mõne teise majutaja juurde.

Loomulikult. Kui registreerid domeeninime, kuulub see sulle, mitte veebimajutajale, kelle juures sul on konto.

Domeeni kolimisteenusega on lihtne lehte Hostingeri alla üle tuua. Toetame sind igal sammul.

TLD on üladomeen. See on iga domeeni viimane osa, näiteks .com, .org või .gov.

ccTLD on riigikoodiga üladomeen. See on üladomeenide alakategooria, mida kasutatakse konkreetse riigi tuvastamiseks. .co.uk, .de, .mx ja .fr on kõik ccTLD näited.

gTLD tähendab geneerilist üladomeeni. gTLD on kõige levinum domeeninime tüüp. Suuresti seetõttu, et sellesse kategooriasse kuuluvad .com domeenid, mida on registreeritud rohkem kui kõiki riigikoodiga üladomeene kokku.

Varasemalt olid peamised gTLD näited .com, .org, .net, .edu, .gov ja .mil, kuid saadaolevate geneeriliste üladomeenide arvu on suurendatud, mille tulemusel on nüüd saadaval sadu geneerilisi üladomeene, mille seas on ka .online, .xyz ja .name.

Hostinger pakub viivitamatut domeeni registreerimist ja aktiveerimist, seega saad olla kindel, et su uus domeen on kohe kasutusvalmis.

Oleme muutnud selle protsessi nii kiireks kui võimalik ning domeeni registreerimisele kulub vaid paar minutit.

Hostingeriga tasuta domeeni saamine on lihtne. Enamik Hostingeri kasutajaid saavad selle registreerida. Pead lihtsalt registreerima Premium või Äri jagatud paketi vähemalt 12 kuuks.

Loe lähemalt, kuidas saada tasuta domeeni.

Kui sinu soovitud nimi on juba võetud, võid proovida teist laiendit. Sageli on kõige populaarsemad laiendid juba võetud, ent riigipõhised laiendid nagu .co.uk või vähem kasutatavad laiendid nagu .xyz või .online on endiselt saadaval.

Privaatsuskaitse ehk WHOISi kaitse aitab avalikkuse eest peita domeeni omaniku andmeid.

Privaatsuskaitse võimaldab asendada sul oma nime, aadressi, telefoninumbri, e-posti aadressi ja ettevõtte nime üldiste mittetuvastatavate andmetega.

Igal geneerilisel üladomeenil on veidi erinev tähendus, seega on harilikult parim mõte valida see, mis on sinu veebilehe jaoks kõige asjakohasem.

.com lõpuga domeene kasutatakse harilikult kaubanduslikel eesmärkidel, ehkki sellest on üha enam saanud vaikimisi laiend, sest see äratab usaldust. .net domeene kasutasid algselt võrguettevõtted (näiteks Internetiteenuse osutajad), kuid ka neid kasutatakse mitmel otstarbel.

.org lõpuga domeene kasutatakse siiani suuresti nende algsel eesmärgil heategevusorganisatsioonide, kogukondade ja kohalike organisatsioonide geneerilise üladomeenina. .info on suunatud teabepõhistele veebilehtedele nagu vikipeediad ja õpetusi sisaldavad lehed.

Kõik need geneerilised üladomeenid pakuvad teataval määral mänguruumi. Ükski reegel ei ütle, et pead kasutama üht või teist tüüpi domeeninime ja sa ei pea läbima nende registreerimiseks mingeid teste. Mõtle neist pigem kui suunistest, mitte eesmärkidest.

Sinu domeeninimi on nagu su aadress ja veebimajutus on nagu maja, milles elad. Kui soovid käivitada veebilehe, vajad nii domeeninime, mille abil inimesed su leiavad, kui majutust, mis hoiustab sinu veebilehte.

Domeeninimedel ja veebimajutusel on sümbiootiline suhe. Ehkki üks ilma teiseta on tehniliselt võimalik, toimivad need koos kõige paremini, mistõttu pakuvad paljud veebimajutusettevõtted domeeninimesid ja miks paljud registripidajad pakuvad veebimajutust.